Nädala mõte

Ristitakse nii lapsi kui täiskasvanuid. Mitte keegi ei ole ristimiseks liiga noor ega liiga vana. Lapse ristimise eelduseks on see, et vähemalt üks vanematest oleks ristitud ja leeritatud ning lapsel oleks vähemalt üks leeritatud ristivanem. Kui vanemad või potentsiaalsed ristivanemad on ristimata ja leeritamata, siis tuleks neil alustada leeri tulekust. Viimase veerand sajandiga on meie kirikus ristitud üle 8 000 lapse ja täiskasvanu – seega keskmiselt enam kui 300 inimest aastas. Viimastel aastatel ligi 150 inimest aastas. Täiskasvanu ristimisele peab eelnema leeriõpetus. Erandkorras võib teha ka hädaristimist. Seda siis, kui ristitava elu on ohus. Meie esivanemad andsid oma lapsed ristimises Jumala kätesse kohe peale sündimist. Vähesed ristiti vanemana kui kaks nädalat. Tänapäeval ollakse julgemad ja paljud lapsed ristitakse palju hiljem. Mõistlik oleks laps ristimises Jumala kätesse anda võimalikult väiksena.

Leerikool on ristiusu ja luterliku kiriku aluste tundmaõppimise kursus. Leeri tulijast, kel kursus läbitud, saab pärast ristimist (kui ta pole varem ristitud) ja leeriõnnistamist koguduse täieõiguslik liige. Täpsemalt loe meie koduleheküljelt peatüki alt "Leerikool".

Jaani kirikus peetakse igal aastal kolm leerikursust. Esimene algab jaanuari keskpaigas, teine aprillis ja kolmas septembri keskpaigas Viimastel aastatel on igal leerikursusel keskmiselt 30 osavõtjat. 

Laulatamiseks on vaja, et nii mees kui naine oleksid mõne ristikoguduse täieõiguslikud liikmed. Piisab ka sellest, kui üks laulatust soovijatest on luterliku kiriku ristitud ja leeritatud liige ning teine mõne muu kristliku kiriku täieõiguslik liige. Kahel Jaani kiriku vaimulikul on õigus ka abielu registreerida. Registreerimiseks tuleb kirjutada avaldus vähemalt kuu aega enne abielu sõlmimist. Laulatuse (ja registreerimise) aeg tuleb aegsasti vaimulikuga kokku leppida, sest eriti suvekuudel võib soovitud ajal olla ees mõni teine laulatus. Loomulikult oleks ka neil koguduse liikmetel, kes on aastaid või aastakümneid elanud registreeritud abielus, oma abielu (näiteks registreerimise ümmargusel tähtpäeval) laulatada. Selleks ei pea korraldama suurt pidu. Võib tulla kahekesi või mõne külalisega , tänada altari ees Jumalat kõige hea eest, mis olnud ja paluda õnnistust sellele, mis ees. Jaani koguduse vaimulikud laulatavad keskmiselt 25 paari aastas.

Koduse armulaua soovist saavad koguduse liikmed teada anda kas koguduse kantseleisse või otse vaimulikule. Hiljemalt nädala jooksul – aga vajadusel juba samal päeval – tuleb vaimulik soovija juurde koju, haiglasse või hooldekodusse. Ka siis, kui koguduse liige ei saa enam tulla kirikusse, ei tohiks ta ometi armulauast kõrvale jääda. Vähemalt üks kord aastas võiks iga luterlane osa saada sellest sakramendist.

Kiriklikke matuseid viivad Jaani koguduse vaimulikud läbi nii kirikus, kabelis kui surnuaial. Kui soovitakse lahkunu matusetalitust läbi viia kirikus, tuleks eelnevalt mõelda, kas see oli ka lahkunu soov ja milline oli tema suhe kirikuga. Loomulik peaks olema see, et koguduse liige saadetakse ära kirikust. Viimase aastatel on Jaani koguduse vaimulikud läbi viinud keskmiselt 110 matusetalitust aastas. Matusetalitusele järgneval pühapäeval mälestatakse lahkunut jumalateenistusel. Hea oleks, kui lahkunu omaksed osaleksid sellel jumalateenistusel. Kui mõni ristiinimene on maetud ilmalikult ja lähedastel hiljem selle pärast süda valutama hakkab, saab paluda vaimulikku hauda pühitsema.

Kodu pühitsemine on vaimulik talitus, millega Sinu kodule ja kodakondsetele palutakse Jumala õnnistust.

Erapihti võtavad vaimulikud vastu siis, kui kristlane seda soovib. Vaimulik Jaan Tammsalul on kolmapäeviti kõnetunnid, kuhu saab eelnevalt aja kinni panna. Seda aega võib siis kasutada ka pihiks. Kui midagi on hinge peal, aga samas on hirm, et ei tea, kuidas pihtida, võid olla kindel: pihti vastu võttev vaimulik juhendab Sind.

Jumalateenistused meie kirikus algavad pühapäeviti kell 10 ja kestavad poolteist kuni kaks tundi. Jumalateenistuse kord Jaani kirikus on pikka aega püsinud traditsioonilisena. Pihikõne, kuni poole tunni pikkused põhjalikud jutlused ja palju muud on andnud suurele osale kirikuskäijatele kindla sõnumi – meie kirikus ei tehta kiireid kannapöördeid. Viis kuud jumalateenistusi Nigulistes 2007. aastal ja kodukiriku kapitaalne siseremont pani aga Jaani kirikusse tagasi tulles mõnegi asja ka siin ümber mõtlema. Enam ei kutsuta pihilisi pikalt altari ette. Vaibata kivipõrand altari ees pole paljudele just parim paik põlvitamiseks. Kui suurremont tõi hallide, tumedate ja määrdunud toonide asemele kirikusse heledad toonid, nõnda et pühakoda muutus endisest palju valgemaks, siis on ka vaimulike ametirüüd uuenenud kirikus muutnud nüüd värvi. Valged albad on välja vahetanud endised mustad talaarid. Enam pole vaja tulla ka enne jumalateenistust oma nime armulauale kirja panema. Vaimulikel jääb seega rohkem aega ära kuulata käärkambrisse tulijate eestpalvesoove. Pühapäevastel jumalateenistustel on viimastel aastatel keskmiselt 450 osavõtjat ja 200 armulaualist.

Armulauast võivad meie kirikus osa saada leeritatud luterlased ja ka nende koguduste liikmed, kellega EELK on armulauaosaduses (anglikaanid, metodistid jt). Uue kirikuseaduse järgi piisab armulauale tulekuks ka ainult sellest, kui inimene on ristitud, kuid samas teadlik armulaua olemusest. Kui Sa ei saa veel armulauda vastu võtta, aga tahaksid siiski tulla koos teistega altari ette, siis pane altari ees põlvitades parem käsi oma südame kohale. Vaimulik ei ulata Sulle siis armulaua-andisid, vaid õnnistab Sind. Ka lapsed võivad tulla ja vastu võtta õnnistuse. Ristitud lapsele, kellele vanemad on selgeks teinud armulaua olemuse, võib vaimulikult paluda armulaua jagamist. Jaani kirikus jagatakse sel juhul lastele armulaualeiba.

Eestpalve- ja oma lahkunute mälestamise sooviga võib tulla kiriku kantseleisse mõni nädal kuni veerand tundi enne jumalateenistust. Vaimulik võtab need soovid siis jumalateenistusel palvesse.

Hardushetked ehk kolmapäevased kontsertmõtisklused. Enam kui 100 inimest koguneb juba 40 aastat igal kolmapäeval kella poole kaheks kirikusse, et kuulata muusikat ja vaimulikku mõtisklust. Kümme minutit muusikat, kümme minutit mõtisklust ja taas kümme minutit muusikat – üks ilus ja rahulik hetk keset argipäeva. Meie koguduse organistid on hoolt kandnud selle eest, et oreli või klaveri kõrval oleks sageli kuulda ka mõnd muud pilli või laulu.

Piiblitunnid. Veebruarist juunini ja oktoobrist detsembrini peetakse Jaani kirikus piiblitunde. Tunnid toimuvad kolmapäeviti kell kaks päeval ja kell kuus õhtul. Kõneldakse kadunud poja loost, luterlusest, palvest ja paljust muust. Päevased piiblitunnid toimuvad kiriku lõunasaalis ja neist on seni osa võtnud 60 inimese ringis. Õhtused piiblitunnid peetakse keldrisaalis ja neis osaleb keskmiselt 30 inimest. Piiblitundidesse võib tulla igaüks, kel on huvi Piibli sõnumit sügavamalt mõista ja kes enese käest küsib: kuidas kristlaseks olemine võiks paremini avalduda minu elus.
Osa piiblitundide raadioversiooni võid kuulata koguduse kodulehekülje heliarhiivist (vaata pealehe vasakust alumisest osast edasi).

Armulauaga palvused. Igal neljapäeval kell 12 algab kirikus pooletunnine armulauaga palvus. Muusika, psalmi lugemine, lühimõtisklus, palve, armulaud, õnnistussoov ja muusika – selline on neljapäevase palvuse ülesehitus. Armulauda jagatakse karikasse kastetud armulaualeivaga. Miks neljapäev? Armulaua sünni päev on neljapäev.

Tallinna Jaani kiriku ehitamise otseseks ajendiks oli tõsiasi, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851. aastal. Tallinna magistraadilt, kellel oli kirikule patronaažiõigus, saadi ehitamiseks luba Toomgildi päralt olnud krundile väljaspool linnamüüri.

ajalugu valisJaani kiriku projekt telliti Tallinnas sündinud ja Peterburi Kunstide Akadeemias arhitektikutse omandanud Cristoph August Gablerilt (1820–1884), kes alates 1859. aastast kuni oma surmani täitis Eestis kubermanguarhitekti kohuseid.

C. A. Gabler oli Jaani kiriku viieaastase ehitamise vältel põhiliseks tööde järelevaatajaks, ehitumeistriks-töödejuhatajaks oli Carl Sensenberg. Ehituse algjärgus oli kõige raskemaks tööks vundamendi rajamine endise vallikraavi pehmesse pinnasesse, mistõttu maasse rammiti kümneid jämedaid tammetüvesid.

Uue kiriku nurgakivi paigaldati 8. septembril 1862. aastal Venemaa 1000-aastase juubeli päeval. Koguduse õpetaja Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatud nime – Jaani kirik.

17. detsembril 1867. aastal pühitseti uus kirik – paljude eesti, saksa ja vene soost müürseppade, puuseppade, tislerite, klaasijate, stukimeistrite ja maalrite, sadade heldete annetajate ja koguduse ühise töö vili – arvukate kõrgete külaliste ja suure rahvahulga osavõtul. Uuele kogudusele toodi rohkesti kingitusi: kell, altari lühtrid, kroonlühtrid, ristimisvaagen ja karikas.

Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilis Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu.

C. A. Gabler on kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talum-teravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Viimane on samuti Tallinna keskaegsele arhitektuurile iseloomulikuks detailiks (esineb Toomkirikus, Niguliste ja Oleviste kirikuis).

Meeldivalt on kujundatud altar, kantsel, orel koos orelivääriga, uksed ja pingistik. Tumedaks pritsitud altari ehisraamistiku kujunduses domineerib selle ülaosa: keskel nikerdatud nn krabidega ääristatud kolmnurkset viilu flankeerivad kahelt poolt saledad fiaaltornikesed. Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne.

Altarimaal "Kristus ristil" on Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt (1830–1894).

Polügonaalse korpusega kantsli tegi meister G. J. Moikow, gootilikult pitsilise kõlaräästa autoriks oli nikerdaja F. Sporleder.

1869. aastal pühitsetud Gustav Normanni neogooti stiilis orelil musitseeriti kuni 1911. aastani. 1913. aastal ehitas August Terkmann sellest pneumaatilise traktuuriga oreli, mis oli omas ajas oreliehituskunsti tõeline saavutus. Hiljem aastakümneid väga kehvas tehnilises seisukorras olnud oreli restaureerimine lõpetati 2009. aasta suvel.

Jaani kiriku ümbrust asuti välja ehitama möödunud sajandi lõpul ja selle algul. Suurimad ehitustööd toimusid 1930. aastail, kui Vabaduse väljak omandas oma tänase ilme. Paraku oli funktsionalistlik ja art deco'lik uushoonestus teravas ebakõlas neogooti pühakojaga, mistõttu tollane valitsus pidas õigemaks kirikuhoone Vabaduse väljaku edasiste ümberehituste käigus maatasa teha. 1936.–1939. aastail kogudusega peetud vaidluste ning läbirääkimiste järel otsustati Jaani kirik koguduse vastuseisust hoolimata lammutada.

1940. aastal alanud okupatsiooni ja järgnenud sõja tõttu jäid need plaanid ellu viimata. 1950. aastail nõudsid mõned avangardistlikud arhitektid taas kiriku hävitamist. Siiski on Jaani kirik tänapäevani alles jäänud.


Krista Kodres

Veel artikleid …

Lehekülg 2 / 2

Kalender

E T K N R L P
1
2
5
8
9
11
12
16
18
19
22
23
26

EELK Tallinna Jaani kogudus

Vabaduse väljak 1, 10146 Tallinn
+372 644 6206
+372 5663 4624
tallinna.jaani@eelk.ee

Kantselei avatud:
T, N, R 10.00-16.00, K 10.00-18.00
Kinni riiklikel ja kiriklikel pühadel.

Välisviited

EELK

piibel net